Author: admin
-
Läänemere pisikesed veekeerised mõjutavad merd rohkem, kui seni arvati
TalTechi Keri jaama teadlaste koostöös avaldatud värske ülevaateartikkel toob esile, et Läänemere dünaamikat kujundavad olulisel määral seni alahinnatud väikesemõõtmelised protsessid, mida nimetatakse submesoskaalseteks liikumisteks. Need on mõne kilomeetri suurused keerised ja frontaalsed struktuurid, mis tekivad tuulte, temperatuurierinevuste ja suuremate hoovuste koosmõjul. Uuring näitab, et kuigi need nähtused on ajaliselt lühiajalised ja raskesti mõõdetavad, mängivad need…
-
Läänemere rannik toetab inimeste heaolu rohkem, kui seni arvatud
Kõiguste jaama andmetele tuginev teadusuuring näitab, et Eesti ja Läti rannikualad pakuvad inimestele märkimisväärseid vaimse ja füüsilise heaolu hüvesid. Eesti ja Läti teadlased analüüsisid enam kui 1300 rannakasutaja kogemusi ning leidsid, et rannik pakub mitmekesiseid nn kultuurilisi ökosüsteemiteenuseid – alates puhkusest ja loodusvaatlustest kuni tugeva loodusega seotuse tundeni. Eriti paistab silma Eesti ranniku liigirikkus ja…
-
Eesti Keskkonnaobservatoorium oli esindatud Maamessil
23.-25. aprillil 2026.a. toimus Tartus järjekordne Maamess. Sel aastal külastas messi 40 192 inimest. Esimest korda oli Eesti Keskkonnaobservatoorium messil TÜ Ökoloogia- ja maateaduste instituudi boksis, et tutvustada KKObsi olemust ning keskkonnaandmete olulisust. Olime üks messi 448st eksponendist. TÜ ÖMI boksi külastavatel inimestel oli võimalus tutvuda Eesti Keskkonnaobservatooriumi pakutavate teenustega ning vestelda keskkonnaandmete teemadel. Meie…
-
Soontaga jaama süsiniku mõõtmised andsid üllatavaid tulemusi
Soontaga looduskaitsealal tehtud pikaajalised mõõtmised näitavad, et umbes 220 aasta vanune palumets toimib enamasti süsinikusidujana. Aastatel 2016–2023 sidus mets süsinikku seitsmel aastal kaheksast, keskmiselt ligikaudu 1,7 tonni süsinikku hektari kohta aastas. Tulemused põhinevad keerise kovariatsiooni meetodil tehtud mõõtmistel, mis arvestavad nii fotosünteesi kui ka ökosüsteemi hingamist. Uuring kinnitab, et ka küpsed metsad võivad olla olulised…
-
Uuring: Läänemere „taastav“ merekasvatus on alles lapsekingades
Tartu ülikooli Kõiguste jaama töörühma koostöös läbi viidud teadusuuring hindas, kui valmis on Läänemere piirkond nn taastava merekasvatuse (regenerative ocean aquaculture) arenguks – see tähendab meres kasvatatavaid vetikaid ja karpe, mis samal ajal puhastavad vett ja seovad toitaineid. Tulemused näitavad, et kuigi sellisel looduspõhisel lahendusel on suur potentsiaal leevendada eutrofeerumist ja toetada ranniku majandust, on…
-
Eesti Keskkonnaobservatooriumi juht pälvis riikliku teenetemärgi
President Alar Karis tunnustas Eesti Vabariigi aastapäeva eel riikliku teenetemärgiga 203 silmapaistvat inimest, kelle seas on ka KKOBS juht Prof Maarja Öpik. Akadeemik, ÖMI direktor ja molekulaarse ökoloogia professor Maarja Öpik pälvis Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgi. Prof. Öpik keskendub oma teadustöös mullaökosüsteemidele, uurides arbuskulaarset mükoriisat moodustavate mullaseente elurikkust ja nende seoseid taimede mitmekesisusega.…
-
Eesti Keskkonnaobservatooriumi teadlased valiti akadeemikuteks
3. detsembril 2025 toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil valiti akadeemikuks mitmeid silmapaistvaid teadlasi, nende seas ka kaks Eesti Keskkonnaobservatooriumiga seotud professorit: Prof. Maarja Öpik mullateaduse valdkonnas, ning Prof. Heikki Junninen füüsika valdkonnas. Maarja Öpik on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor ning molekulaarse ökoloogia professor. Tema teadustöö keskendub mullaökosüsteemidele, uurides mükoriisat moodustavate mullaseente…
-
Kümme aastat metsa ja atmosfääri vastastikmõjude uurimist Järvselja SMEAR jaamas
Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas asuv SMEAR (Station for Measuring Ecosystem-Atmosphere Relations) Eesti mõõtmisjaam tähistas septembris 2025 oma kümnendat tegutsemisaastat. Mõõtmisjaam on avanud võimaluse näha nähtamatute osakeste maailma, aidates teadlastel paremini mõista, kuidas metsaökosüsteem ja atmosfäär teineteist mõjutavad. Projekt sai alguse 2014. aastal koostöös Helsingi Ülikooli, Keskkonnaobservatooriumi ja Tartu Ülikooliga. Tänaseks on Järvseljal asuv mõõtejaam osa…
-
Eesti Keskkonnaobservatoorium 2025-2029
Eesti Keskkonnaobservatoorium on teadusasutuste ühisprojekt, mis arendab keskkonnauuringute katsejaamade võrgustikku, ühendades atmosfääri- ja kliima-, bioloogilise mitmekesisuse ning merekeskkonna ja sisevete uuringuid. Eesti keskkonnaobservatooriumi projekti rahastab Eesti riik ning projekti elluviimise periood on 01.01.2025 kuni 31.12.2029. Projekti „Eesti Keskkonnaobservatoorium“ abikõlbulik maksumus on 2 928 571,40 €, s.h. toetuse maksimaalne määr 95% ehk 2 049 999,98 €…