Author: admin

Septembris tutvustas Tartu Ülikooli nooremteadur Svjatoslav Rogozin Rootsis Lundis toimunud ICOS teaduskonverentsil „Science, Data, Services: Together for Climate Action“ uusi uurimistulemusi, mis käsitlevad põlismetsade vastupidavust muutuvatele kliimatingimustele. Posterettekanne pealkirjaga „Water, carbon, and light use efficiencies in an old hemiboreal coniferous forest: nine-year patterns under hydroclimatic variability“ („Vee-, süsiniku- ja valguskasutuse tõhusus vanas hemiboreaalses okasmetsas: üheksa…

Kliima soojenemine ei pruugi põhjamaistes metsades puude kasvu kiirendada, nagu seni on sageli eeldatud. Tartu Ülikooli ökofüsioloogia teadlaste uuringud näitavad, et suurenev õhuniiskus võib hoopis pidurdada kuuskede kasvu, vähendada nende süsiniku sidumise võimet ning muuta puud äärmuslike ilmastikutingimuste suhtes haavatavamaks. Tartu Ülikooli emeriitprofessor Arne Sellin tutvustas Novaatoris avaldatud artiklis uurimistulemusi, mis aitavad paremini mõista kliimamuutuste…

TalTechi Keri jaama teadlaste koostöös avaldatud värske ülevaateartikkel toob esile, et Läänemere dünaamikat kujundavad olulisel määral seni alahinnatud väikesemõõtmelised protsessid, mida nimetatakse submesoskaalseteks liikumisteks. Need on mõne kilomeetri suurused keerised ja frontaalsed struktuurid, mis tekivad tuulte, temperatuurierinevuste ja suuremate hoovuste koosmõjul. Uuring näitab, et kuigi need nähtused on ajaliselt lühiajalised ja raskesti mõõdetavad, mängivad need…

Kõiguste jaama andmetele tuginev teadusuuring näitab, et Eesti ja Läti rannikualad pakuvad inimestele märkimisväärseid vaimse ja füüsilise heaolu hüvesid. Eesti ja Läti teadlased analüüsisid enam kui 1300 rannakasutaja kogemusi ning leidsid, et rannik pakub mitmekesiseid nn kultuurilisi ökosüsteemiteenuseid – alates puhkusest ja loodusvaatlustest kuni tugeva loodusega seotuse tundeni. Eriti paistab silma Eesti ranniku liigirikkus ja…

23.-25. aprillil 2026.a. toimus Tartus järjekordne Maamess. Sel aastal külastas messi 40 192 inimest. Esimest korda oli Eesti Keskkonnaobservatoorium messil TÜ Ökoloogia- ja maateaduste instituudi boksis, et tutvustada KKObsi olemust ning keskkonnaandmete olulisust. Olime üks messi 448st eksponendist. TÜ ÖMI boksi külastavatel inimestel oli võimalus tutvuda Eesti Keskkonnaobservatooriumi pakutavate teenustega ning vestelda keskkonnaandmete teemadel. Meie…

Soontaga looduskaitsealal tehtud pikaajalised mõõtmised näitavad, et umbes 220 aasta vanune palumets toimib enamasti süsinikusidujana. Aastatel 2016–2023 sidus mets süsinikku seitsmel aastal kaheksast, keskmiselt ligikaudu 1,7 tonni süsinikku hektari kohta aastas. Tulemused põhinevad keerise kovariatsiooni meetodil tehtud mõõtmistel, mis arvestavad nii fotosünteesi kui ka ökosüsteemi hingamist. Uuring kinnitab, et ka küpsed metsad võivad olla olulised…

Tartu ülikooli Kõiguste jaama töörühma koostöös ja Prof Jonne Kotta juhtimisel läbi viidud teadusuuring hindas, kui valmis on Läänemere piirkond nn taastava merekasvatuse (regenerative ocean aquaculture) arenguks – see tähendab meres kasvatatavaid vetikaid ja karpe, mis samal ajal puhastavad vett ja seovad toitaineid. Tulemused näitavad, et kuigi sellisel looduspõhisel lahendusel on suur potentsiaal leevendada eutrofeerumist…

President Alar Karis tunnustas Eesti Vabariigi aastapäeva eel riikliku teenetemärgiga 203 silmapaistvat inimest, kelle seas on ka KKOBS juht Prof Maarja Öpik. Akadeemik, ÖMI direktor ja molekulaarse ökoloogia professor Maarja Öpik pälvis Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgi. Prof. Öpik keskendub oma teadustöös mullaökosüsteemidele, uurides arbuskulaarset mükoriisat moodustavate mullaseente elurikkust ja nende seoseid taimede mitmekesisusega.…