Eesti keskkonnaobservatooriumi eesmärk on hinnata eluta ja elusa keskkonna seisundit, muutusi ning nende omavahelisi koostoimeid, et mõista ökosüsteemide toimimist ja kohanemist. Meie jaamades uuritakse elurikkust, süsiniku- ja toitaineringeid, atmosfääri keemilist koostist ja aerosoolide teket ning analüüsitakse päikesekiirguse ja taimkatte seoseid, kasutades nii mõõtmisi kui ka kaugseiret.
SMEAR jaam atmosfääri-biosfääri vastasmõju uuringuteks
SMEAR Eesti jaama eesmärk on mõõta energia ja aine kontsentratsioone ja voogusid atmosfääris – biosfäärisüsteemis.
- Süsteem koosneb erinevatest sektsioonidest (atmosfäär, metsad, järved, turbaväljad, haritav maa).
- Igas sektsioonis mõõdetakse aine ja energia kontsentratsiooni ning voogude muutusi
- Kogutud andmestik võimaldab mõõta bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi protsesse ning seeläbi süsteemi dünaamikat mitmel skaalal.
SMEAR Eesti asub Kagu-Eestis Järvselja katsemetsakonnas. Lisaks on SMEAR jaamaga otseselt seotud Rõka (ka Järvselja) metsaökosüsteemi niiskusega manipuleerimise (FAHM) katseplats ja Valgjärve (Põlvamaa) 300 m kõrgune meteoroloogiliste uuringute torn.
Rõka FAHM katse metsaökosüsteemi niiskusega manipuleerimiseks
Tartu Ülikooli Ökoloogia ja maateaduste instituudi metsaökosüsteemi katseala (FAHM – Free Air Humidity Manipulation experiment) asub Rõka külas Kastre vallas Tartumaal. See on eksperimentaalne taristu (koosneb katsealast, laborihoonest ja operaatorimajast), kus välitingimustes manipuleeritakse keskkonna niiskustaset. 2.7 ha suuruse katsealal paikneb 9 katseringi, millest 3 on kontrollringid, 3 ringis suurendatakse suhtelist õhuniiskust ja 3 ringis suurendatakse mullaniiskust. Kõik katseringid on jaotatud 3 puistutüübi vahel: arukase puhtpuistu (1/4 pindalast), hariliku kuuse puhtpuistu (1/4 pindalast) ja kase-kuuse segapuistu (1/2 pindalast). FAHMi uurimisalal uurimis- ja õppetöid teostavatel kraadiõppuritel, kodu- ja välisteadlastel on võimalus kasutada kliimaeksperimentide läbiviimiseks monitooritud eksperimentaalökosüsteeme, teadusaparatuuri ja laborit. FAHM pakub võimalusi interdistsiplinaarseteks uuringuteks mitmete erialade teadlastele. Uurimisjaam asub Järvselja SMEAR masti läheduses, mis võimaldab vajadusel seostada kahe mõõtejaama andmestikku metsaökosüsteemi mõjutavate atmosfääritingimuste võrdlemise läbi.
Soontaga metsaökosüsteemi mõõtejaam
***
Kauru sooökosüsteemi mõõtejaam
Tahkuse atmosfäärijaam
Tahkuse atmosfäärijaam on üks TÜ Füüsika Instituudi atmosfääri- ja keskkonnateaduste labori uurimisjaamadest, kus on teostatud pikaajalisi kompleksseid atmosfääri füüsikalisi ja keemilisi mõõtmisi (alates 1984), et saada statistiliselt kaalukat informatsiooni õhu saasteparameetrite ja nende trendide kohta vähesaastatud maismaa-piirkonnas (fooniseire). Tahkuse atmosfäärijaam (58°31.47′N, 24°55.53′E) asub Tohera külas Pärnumaal, 27 km Pärnust kirdes, hõredalt asustatud maakohas, Soomaa Rahvuspargi lähedal. Tahkuse jaamas läbiviidavad õhukvaliteedi uuringud on olnud Riikliku keskkonnaseire programmi osaks aastatel 1994 – 2022 ja panustavad jätkuvalt Eesti välisõhu kvaliteedi seiresse.
Valik andmed reaalajas:
Mobiilsed kasvuhoonegaaside ja aineringete uurimisjaamad
Soome lahe mereuuringute püsijaam (Keri jaam)
Keri saare automaatmõõtmiste püsijaam on osa Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi rannikumere operatiivsete mõõtejaamade võrgustikust. Püsijaama aparatuur võimaldab registreerida ja reaalajas edastada kõrglahutusega andmeid keskkonnaparameetrite vertikaalsest jaotusest Soome lahes. Sondeerivate seadmetega, mille mõõtmissagedust saab ette määrata/muuta vastavalt ülesandele, mõõdetakse kogu veesamba ulatuses temperatuuri, soolsuse, hägususe, hapniku sisalduse, klorofüll a fluorestsentsi ja teiste parameetrite vertikaalset jaotust. Valitud sügavustel/veekihtides mõõdetakse toitainete (nitraadid-nitritid, fosfaadid jm) sisaldust. Jaam on varustatud meteoroloogiliste anduritega Keri tuletornis. Lisaks võimaldatakse ühendada jaama kompleksiga erinevate uuringute läbiviimiseks täiendavaid andureid. Jaamas kogutud andmed edastatakse operatiivselt Copernicuse mereteenuse ja EMODnet andmebaasidesse.
Kõiguste välibaas ja mobiilsed mereuurimisjaamad
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi Kõiguste välibaas on rannikumere seire ning mereökoloogia ja kalanduse uuringute keskus. Siin tehakse teadus- ja katsetöid laboris, mesokosmides ja meres. Jaamas toimuvad ka erinevate merekeskkonna näitajate automaatsed mõõtmised. 2014. aastal uuendatud jaam kuulub Läänemere uurimisjaamade võrgustikku ning on Liivi lahe piirkonnas ainulaadne. Ettevõtetele ja teadusasutustele pakume välitööde koordineerimist (nt tööndusliku vetikavaru seire, keskkonnamõjude hindamised Väinamere ja saarte piirkonnas). Välibaas on oluline praktikumi- ja õppekeskus valdkonna kraadiõppuritele.
Võrtsjärve limnoloogiakeskus ja Eesti järvede automaatjaamad
Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi koosseisu kuuluv Limnoloogiakeskus asub Võrtsjärve idakaldal Verevi külas Tartumaal. Limnoloogiakeskus viib läbi õppetööd hüdrobioloogia ja kalanduse valdkondades, teadustöö fookus on veekogude ökoloogiline toimimine, seisundi hinnangutega seotud rakendusuuringuid, sealhulgas veerežiim, koormustaluvus saasteainetele, vee-elustiku seisundi hinnangud, meetmed veekogude seisundi parandamiseks. Limnoloogiakeskus korraldab Eesti järvede pidevseiret automaatjaamadega kõikides Eesti veepoliitika raamdirektiivi alusel määratud järvetüüpides peale Peipsi järve. Lisaks kasutatakse automaatjaamasid järvedes toimuvate muutuste väljaselgitamiseks ka projektipõhiselt.
Automaatjaamade andmed
Laelatu bioloogiajaam
Kompleksi kuuluvad Eesti Maaülikooli uurimisjaam Puhtus ja Tartu Ülikooli bioloogiajaam Laelatul Virtsu lähedal Pärnu maakonnas. Uurimiskompleks on varustatud tarviliku laboriseadmestikuga bioloogiliste, sh botaaniliste ja zooloogiliste vaatluste ja katsete läbiviimiseks Eesti läänerannikul. Laelatu-Puhtu piirkond on Euroopas ainulaadse taimkatte koosseisuga ning kõrge liigilise mitmekesisusega uurimisala. Bioloogilise mitmekesisuse, võõrliikide leviku ja taimede kasvutingimuste manipulatsiooniga seotud alus- ja rakendusuuringud võimaldavad toetada liigi ja ökosüsteemi tasemel kaitsekorraldust ning koostada kliimamuutustega seotud prognoose bioloogilise produktiivsuse ja mitmekesisuse suundadel. Baas pakub võimalusi praktikumide ja teaduseksperimentide läbiviimiseks kuni 30-le inimesele.
Geomaatika (EMÜ, TÜ ja TalTech)
Keskkonnaobservatooriumi koosseisu kuuluvad geomaatika laborid Tartus (Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudis, Kreutzwaldi 5 ja Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis, Vanemuise 46) ja Tallinnas (Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudis, Ehitajate tee 5). Nii Tartu kui Tallinna laborid pakuvad oskusteavet Keskkonnaobservatooriumi tegevusega seotud ruumiandmete kogumiseks, töötlemiseks ja visualiseerimiseks.
Geomaatika laborid asuvad kolme erineva ülikooli juures ning laborite koosseisu kuuluvad erinevad ruumiandmete kogumise seadmed jagunevad samuti kolme labori vahel, kuid neid saab vastakuti laenata ja kasutada nii Tartus kui Tallinnas.
Geomaatika laborid toetavad Keskkonnaobservatooriumi välibaaside tööd näiteks SMEAR jaama ümbritseva taimkatte kõrgusprofiili ja selle muutuste monitooringul või erinevate kaugseire rakenduste loomisel. Lisaks aitab labor kaardistada ja koondada kõikide Keskkonnaobservatooriumi välibaaside andmed ühtsesse pöördumispunkti ning muuta need kasutajatele kättesaadavaks ühest kohast.
