Soontaga looduskaitsealal tehtud pikaajalised m\u00f5\u00f5tmised n\u00e4itavad, et umbes 220 aasta vanune palumets toimib enamasti s\u00fcsinikusidujana. Aastatel 2016\u20132023 sidus mets s\u00fcsinikku seitsmel aastal kaheksast, keskmiselt ligikaudu 1,7 tonni s\u00fcsinikku hektari kohta aastas. Tulemused p\u00f5hinevad keerise kovariatsiooni meetodil tehtud m\u00f5\u00f5tmistel, mis arvestavad nii fotos\u00fcnteesi kui ka \u00f6kos\u00fcsteemi hingamist. Uuring kinnitab, et ka k\u00fcpsed metsad v\u00f5ivad olla olulised s\u00fcsiniku sidujad, kuigi aastane bilanss s\u00f5ltub suuresti mullas ja elustikus toimuva hingamise k\u00f5ikumisest. <\/p>\n\n\n\n
M\u00f5\u00f5tmise tulemustes oli erandlik 2020. aasta, mil heitlik suvi ja ebatavaliselt soe s\u00fcgis viisid metsa s\u00fcsinikubilansi peaaegu nulli \u2013 mets andis atmosf\u00e4\u00e4ri tagasi ligikaudu sama palju s\u00fcsinikku, kui ta sidus. Samas n\u00e4itasid m\u00f5\u00f5tmised, et isegi ekstreemsed ilmastikutingimused, nagu 2018. aasta kuumalaine, m\u00f5jusid metsale ajutiselt ning taastumine toimus kiiresti. Tulemused viitavad, et taolised vanad metsad on k\u00fcll muutlike ilmastikuolude suhtes tundlikud, kuid suudavad l\u00fchiajalistest \u0161okkidest taastuda ja p\u00fcsida pikaajaliselt s\u00fcsiniku sidujana.<\/p>\n\n\n\n
Loe l\u00e4hemalt Novaatorist <\/a>ja teadusajakirjast Agricultural and Forest Meteorology<\/a>. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Soontaga looduskaitsealal tehtud pikaajalised m\u00f5\u00f5tmised n\u00e4itavad, et umbes 220 aasta vanune palumets toimib enamasti s\u00fcsinikusidujana. Aastatel 2016\u20132023 sidus mets s\u00fcsinikku seitsmel aastal kaheksast, keskmiselt ligikaudu 1,7 tonni s\u00fcsinikku hektari kohta aastas. Tulemused p\u00f5hinevad keerise kovariatsiooni meetodil tehtud m\u00f5\u00f5tmistel, mis arvestavad nii fotos\u00fcnteesi kui ka \u00f6kos\u00fcsteemi hingamist. Uuring kinnitab, et ka k\u00fcpsed metsad v\u00f5ivad olla olulised […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":163,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-162","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/kkobs.ut.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/162","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/kkobs.ut.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/kkobs.ut.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kkobs.ut.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kkobs.ut.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=162"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/kkobs.ut.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/162\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":164,"href":"https:\/\/kkobs.ut.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/162\/revisions\/164"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kkobs.ut.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/163"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/kkobs.ut.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=162"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/kkobs.ut.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=162"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/kkobs.ut.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=162"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}